Eesti poliitiline kultuur
on peetud „õhukest“ poliitilist kultuuri ja püsivate erakondlike eelistuste puudumist (Hämmal,
Kivirähk, Lauristin ja Võõrmann, 2007). Sellest järeldub, et nõrga poliitikute usalduse
põhjuseks võib olla kommunistlik pärand, mis on jätkuvalt rahvuslikus mälus.
Poliitiline kultuur on mõjutatud Eesti rahva alusväärtustest. Jakobson, Kalev ja Saarts (2008)
on oma artiklis välja toonud järgmised alusväärtused: materiaalsus ja instrumentaalsus;
ilmalikkus; indvidualism; vähene võimudistants; rahvuslik maailmanägemus; maskuliinsus;
riigitraditsiooni nõrkus ja antietatism; nõrk kodanikukultuur; nõrgad kommunitaarsed
väärtused; orienteeritud muutustele; mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Eesti
inimestele on tähtsad materiaalsed vajadused, mis ilmselt tingitud kommunistlikust
minevikust, kui oli pidev puudujääk. Eestlastele on iseloomulik ilmalikkus, sest ajalugu
uurides selgub, et tegemist on suhteliselt usuleige rahvaga
annaabi.ee 
