Viiruselise päritoluga kasvufaktori geen sis on 88% homoloogne trombotsüütidest pärit kasvufaktori PDGF geeniga. Sis geeniga infitseeritud rakud toodavad ülehulgas sis valku, mis seostub PDGF retseptoritega ja autostimuleerib neidsamu rakke paljunema. PDGF stimuleerib mesenhümaalsete rakkude – fibroblastid, rasvarakud, silelihasrakud, endoteelirakud, proliferatsiooni. 10. Onkogeenid kui kasvufaktorite retseptorid (onkogeen erb,HER2) Muteerunud retseptor v - erbB indutserib proliferatsiooni ilma kasvufaktorita. Onkogeenide produktid on kasvufaktorite retseptorvalgud. Umbes 20% naistest omab metastaseeruvate rinnakasvajate tekkes olulist osa mängivat onkovalku erb perekonna EGF retseptori HER2 üleekspressiooni, viimased annavad liiga palju signaale selleks, et rakud jaguneksid – tekib vähk. 11. Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen kui G valk) Onkogeenide valgud kui signaaliülekande teede valgud. Ras geen on muteerunud väga
Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva energiaga, läbistades elusorganismide kudesid kauge vahemaa tagant ja mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiired), mis on madalama energiaga ja jõuavad vaid kudede pindmiste rakkudeni. Mõlema kiirguse toimel on aatomid molekulides reaktiivsemad, põhjustades seetõttu mutatsioone DNA-s. Mida suurem on kiirguse doos, seda enam tõstab see mutatsioonisagedust. Lisaks punktmutatsioonidele indutserib ioniseeriv kiirgus ka ulatuslikke ümberkorraldusi kromosoomides. UV kiirguse toimel moodustuvad pürimidiinide (tümiin ja tsütosiin) hüdraadid ja dimeerid. Tümiini dimeerid põhjustavad mutatsioone kahel viisil: nad muudavad DNA heeliksi struktuuri, vähendades selle läbi DNA replikatsiooni täpsust ning nende 84 teke stimuleerib mutageenset DNA sünteesi. DNA-le on kõige tugevama mutageense toimega 254 nm UV- kiirgus.
Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva energiaga, läbistades elusorganismide kudesid kauge vahemaa tagant ja mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiired), mis on madalama energiaga ja jõuavad vaid kudede pindmiste rakkudeni. Mõlema kiirguse toimel on aatomid molekulides reaktiivsemad, põhjustades seetõttu mutatsioone DNA-s. Mida suurem on kiirguse doos, seda enam tõstab see mutatsioonisagedust. Lisaks punktmutatsioonidele indutserib ioniseeriv kiirgus ka ulatuslikke ümberkorraldusi kromosoomides. UV kiirguse toimel moodustuvad pürimidiinide (tümiin ja tsütosiin) hüdraadid ja dimeerid. Tümiini dimeerid põhjustavad mutatsioone kahel viisil: nad muudavad DNA heeliksi struktuuri, vähendades selle läbi DNA replikatsiooni täpsust ning nende teke stimuleerib mutageenset DNA sünteesi. DNA-le on kõige tugevama mutageense toimega 254 nm UV- kiirgus. Transponeeruvate elementide poolt indutseeritud mutatsioonid
annaabi.ee 
