Jossif Stalini elulugu
silmis kaugemat eesmärki ´´. Lõppkokkuvõttes võib Stalini teeneks pidada, et ´´ tänu
tema suurejoonelisele industrialiseerimisele, kollektiviseerimisele ja ühiskonna
ümberkujundamisele oli Nõukogude Venemaa tugevnenud´´.
Kuni 1991. aastani oli enamiku lääne ajaloolaste seisukoht kaunis ambivalentne. Nad
tunnistasid, et Stalin lõik kõige jõhkrama diktatuuri ning kasutas kohutavamaid
meetodeid, kuid ta saavutas ka märkimisväärseid tulemusi. Tänu eriti tema
industrilaiseerimisele sai võimalikuks võita fasismi üle ja seejärel NL kujunemine
üliriigiks.
E.H. Carr usub, et Stalinit oli vaja sest ta oli üks ajalo tõukejõude, mille sigitasid
bolsevistliku revolutsiooni järgsed olud. Kui Stalin poleks industrialiseerimist käivitanud,
pidanuks seda tegema keegi teine. Selles mõttes oli Stalin revolutsioonilise poliitika
täideviija. Kuid ta oli ka vastuoluline inimene: tohutute vägitegudega kaasnes ülim
julmus. Carri sõnul oli ta vabastaja ja türann
annaabi.ee 
