ENSV sõjajärgsed aastad
riigimüüginormid. Masina-traktorijaamade likvideerimine aitas kaasa põllumajandustehnika
otstarbekamale kasutamisele. See suurendas talurahva iseotsustamisõigust ja pani aluse põllumajanduse
toibumisele. Halvavalt mõjusid põllumajandusele Hrustsovi eksperimendid: maisi sundkasvatamine,
kartuli panek ruutpesiti. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine:
majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele.
Industrialiseerimie laienemine.
Põlevkivitööstusele anti kütte-energeetiline suund. Kaevandati üha rohkem väärtuslikku põlevkivi, mis
läks elektrijaamade kütteks ja gaasi tootmiseks. Üle poole toodetust elektrienergiast suunati Eesti NSVst
välja. 1950. aastate lõpust hakati arendama aparaadiehitust ja tööstuslikku kalapüüki. Tööstuse
arendamiseks toodi endiselt tööjõudu sisse. Märgatavalt paindlikumaks muutus majanduselu juhtimine
rahvamajandusnõukogude eksisteerimise ajal (1957-1965)