Eesti Vabariik
aastate II pooles
1934. aastal alanud kiire majanduskasvu eelduseks olid soodne konjunktuur maailmamajanduses ja
krooni devalveerimisele järgnenud majanduselu elavnemine. Autoritaarse riigikorra rajamisega
kaasnes senise suhteliselt liberaalse majanduspoliitika asendumine uut tüüpi majandusmudeliga-
majandusliku rahvuslusega. Püüd vähendada majanduslikku sõltuvust välisriikidest. Kodumaiste
tootjate abistamine, riigi juhtiva rolli suurendamine, kapitali natsionaliseerimine, industrialiseeri-
mine. Tööstustoodand suurenes ligi 1,5 korda jõudsalt kasvas ettevõtete arv, paranes nende tehniline
varustus, tööstustööliste arv ületas 50 000 piiri. Ilmnesid mõned plaanimajandusele iseloomulikud
elemendid: loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute, koostati perspektiivplaane
teatud majandusharude edendamiseks. Oluliselt suurenes ekspordimaht, riigi maksebilanss kujunes
positiivseks, likvideerus tööpuudus
annaabi.ee 
