Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundma õppimine
Ettekujutus nii tööst kui töö tegemise
vormidest on 21. sajandil oluliselt muutunud, samuti on muutunud nõuded töö tegijale. On
väga vähe töid, mis viimase kümne aasta jooksul muutunud ei ole. On pigem üksikud erandid,
mille puhul töö sisu ja töötegijale esitatavad nõuded on muutusteta, näiteks garderoobi
töötaja. Infoühiskonnast on arenemas teadmusühiskond, vastavalt arenevad ka
majandusmudelid.
„Uues“ majanduses on peamine konkurentsi tegur innovatsioonivõimekus. Industriaalajale
omaseks olnud tööjaotuse ja sotsiaalsete kihtide vahelised piirjooned kaovad või hägustuvad,
sh füüsilise ja vaimse töö vahel, erinevate kutsete vahel, haridus- ja töösüsteemide vahel,
tekivad integreeritud kutsed jne. Muutuste kiirus on kaasa toonud uusi riske ja tunduvalt
suurema ebastabiilsuse, sh töösuhetes. Vajalikud oskused vananevad kiiresti, kui töötajad neid
ei uuenda. Pidev enesetäiendamine on möödapääsmatu ja see omakorda kiirendab
inimkapitali arengut.