Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse olemus seisneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises. pööriselektriväljad elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu, vaid need on kinnised kõverad nagu magnetvälja jõujoonedki. Pööriselektrivälja jõujoonte suund ühtib induktsiooni voolusuunaga. Foucault´ vooluseadus ehk pöörisvoolud Väga tugevad induktsioonivoolud võivad tekkida massiivsetes juhtides. Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel juhtudel on pöörisvoolud kahjulikud, põhjustades energiakadusid. Eneseinduktsioonnähtus, kus tekib induktsiooni elektromotoorjõud vahelduvvoolu võrku ühendatud juhis endas. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis võrdube arvuliselt voolukontuuris tekkiva eneseinduktsiooni elektromotoorjõuga, kui voolutugevus selles muutub ühe ühiku võrra ajaühikus
Kahanemisel: juhtmepoolide eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunaline vooluga teises poolis. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik ehk konservatiivne nähtus. Lenzi reegli analoogiks on mehaanikas väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaalu asendi poole (väljendab energia jäävuse seadust). http://www.youtube.com/watch?v=JDCgxZ8 http://www.youtube.com/watch? v=prNXC1A26Ig Induktsiooniseaduse rakendusi. Induktsioonivoolud tekivad igas metallkehas, millele mõjuv magnetväli piisavalt kiiresti muutub. Neid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks, sest neid tekitab pööriselektriväli. Kui metallkeha magnetväljasliigub, siis pidurdatakse selle keha liikumist pöörisvoolude poolt. Keha kineetiline energia muutub laengukandjate liikumise energiaks ning takistuse tõttu eraldub see energia soojusena. Pöörisvooludel põhineb ka induktsioonahi. Suure sagedusega perioodiliselt muutuva
Induktsiooniseaduse rakendusi: Tänu EM induktsioonile tekivad elektrit juhtivates materjalides pöörisvoolud. Mida suurem on juht, seda väiksem on takistus, seda tugevamad on pöörisvoolud. Pöörisvoole saab kasutada juhtide soojendamiseks nt. Induktsiooniahi. , kasut. Mõõteriista osutite võnkumise vähendamiseks, heli taasesitamine magnetinfokandjalt(kassettid, arvuti kõvaketas, magnetkaardid), elektrodünaamiline mikrofon, elektrikarjus. Kahjulikud on induktsioonivoolud transformaatorites, nende vähendamiseks tehakse südamikud õhukestest metalllehtedest. Endainduktsioon- nähtus, kus induktsiooni emj. Tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumisest juhtmes endas, avaldub inertsina laetud osakeste suunatud liikumisele, määratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu. Induktiivsuse def: juhi induktiivsus näitab kui suur endainduktsiooni emj. Tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul
Lenzi reegli praktiline rakendamine: 1. Määrame olemasoleva magnetvälja jõujoonte suuna 2. Teeme kindlaks kas magnetvoog kasvab või kahaneb 3. Vastavalt Lenzi reeglile määrame tekkiva magnetvälja suuna 4. Magnetvälja järgi määrame voolusuuna Induktsiooniseaduse rakendusi Tänu elektromagnetilisele induktsioonile tekivad elektrit juhtivas materjalis ringikujulised voolud, mida nim. pöörisvooludeks Kahjulikud induktsioonivoolud · Trafo südamikud (pöörisvoolude vähendamiseks tehakse trafode südamikud õhukestest lehtedest) Kasulikkus · Magnetsummuti (osutis tekivad pöörisjooned, mis takistavad osuti liikumist) · Induktsiooniahi (tekitatakse pöörisvoolud ja selle tagajärjel soojenevad) · Magnetkandjatelt info lugemine (erineva magneetumisega piirkonnad tekitavad elektromotoorjõu)
need on kinnised kõverad nagu magnetvälja jõujoonedki. Sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks. Pööriselektrivälja jõujoonte suund ühtib induktsiooni voolusuunaga. Jõud, millega see väli mõjutab laengut q avaldub endiselt valemiga F-> = qE->. Pööriselektrivälja töö positiivse ühiklaengu ümberpaiknemisel suletud liikumatu juhi ühekordsel läbimisel võrdub induktsiooni elektromotoorjõuga selles Väga tugevad induktsioonivoolud võivad tekkida massiivsetes juhtides. Selliseid voole nimetatakse Foucault´ vooluseaduseks ehk pöörisvooludes. Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel juhtudel on pöörisvoolud kahjulikud, põhjustades energiakadusid. Sellepärast ei tehta transformaatoritele, elektrimootoritele ja generaatoritele massiivseid raudsüdamikke, vaid need koostatakse üksteisest isoleeritud metallilehtedest. 20. Induktsiooni elektromotoorjõud liikuvates juhtides
Selle elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu vaid need onkinnised kõverad nagu magnetvälja jõujoonedki. Sellist välja nim.pööriselektriväljaks. põõriselektrivälja jõujoonte suund ühtib induktsiooni voolu suunaga. Jõud, millega see väli mõjutab laengut q avaldub endiselt valemiga F=qE. Pööriselektri välja töö positiivse ühik laengu ümber paiknemisel ,suletud liikumatu juhi ühekordsel läbimisel = induktsiooni elektromotoorjõuga selles. Väga tugevad induktsioonivoolud võivad tekkida massiivsetes juhtides, selliseid voole nim. Foucault(fukoo) vooludeks ehk pöörisvooludeks. Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel jutudel onpöörisvoolud kahjulikud. Põhjustade energiakadusid, sellepärast ei tehta: transformaatoritele, elektrimootoritele ja generaatoritelemassivseid raudsüdamikke vaid neid koostatakse üksteisest isoleeritud metall-lehtedest. §20. Induktsiooni elektromotoorjõud liikuvates juhtides.
See ongi elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk lihtsalt Faraday induktsiooniseadus. Mõistagi on jutt magnetvoost läbi pinna, mis on piiratud vaadeldava juhtmekeeruga. Pooli korral liituvad üksikutes keerdudes tekkivad elektromotoorjõud. Siis tuleb magnetvoo all mõista voogu läbi summaarse keerdudest piiratud pinna ning arvestada ka keerdude magnetväljade vastastikust mõju. Miinusmärk näitab toimuva muutuse suunda. Induktsioonivoolud ei teki ainult laboritingimustes. Kui Päikeselt lähtuv, virmalisi tekitav elektrijuga (vool) ionosfääris tekitab muutuva magnetvoo läbi vertikaalse kontuuri, mille moodustavad elektriliinid, Maa pind ja transformaatorite maandusjuhtmed, indutseeritakse selles juhtivas kontuuris vool IGIV . Tugevad päikesetormid on sel kombel rivist välja löönud terveid elektrijaotussüsteeme. Võrdetegur k sõltub mõõtühikute süsteemi valikust. SI-s k=1 ja järelikult Ei=-tEi=-t.
annaabi.ee 
