See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osakese kiirusvektoriga. Kõrvaloleval joonisel on skemaatiliselt kujutatud elektroni ja prootoni liikumistrajektoorid homogeenses magnetväljas. Newtoni teise seaduse (F=ma) järgi evB=mv2/R, millest trajektoori kõverusraadius R=mv/eB Kõrvalekaldumise suund määratakse vasaku käe reegliga. Liikugu osake positiivse laenguga e, massiga m ja kiirusega v homogeensesse magnetvälja nurga a all induktsioonijoonte suhtes. Lahutame kiirusvektori v kaheks komponendiks v1 ja v2 nii, et vektor v1 (v1=vcosa) on suunatud piki induktsioonijooni ja v2 (v2=vsina) on nendega risti. Vektor v1 on paralleelne vektoriga B ja põhjustab osakese ühtlase liikumise piki induktsioonijooni. Kiirusvektori komponent v2 on aga risti induktsioonijoontega ja põhjustab osakese liikumise mööda ringjoont nagu eespool mainitud. Nende kahe liikumise resultandiks on, et laetud osake liigub homogeenses
väljaga. Bl=μ0Ni= μ0*N/l*i= μ0ni. Solenoidi välja suuna saab määrata kruvireegliga. 21. AMPERE VALEM, LORENTZI VALEM Amper’i seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=kiBdlsin , kus võrdetegur k=1 : Suurust B, mis iseloomustab magnetjõude antud punktis, nim magnetiliseks induktsiooniks ehk magnetvoo tiheduseks. I – voolutugevus l – juhtme pikkus - voolu suuna ja induktsioonijoonte suuna vaheline nurk. Amper’i jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Amperei seadus määrab jõu, mis mõjub mangetväljas asuvale sirgele voolulõigule. See koosneb jõududest, millega magnetväli mõjutab juhis liikuvaid laetud osakesi. Väli nihutab neid liikumisteelt kõrvale, kuid juht ei lase osakestel endast väljuda, seega kandub osakestele mõjuv jõud üle juhile. Jõudu kahe lõpmatu paralleelse sirgjuhtme vahel saab leida valemiga: F=i2l(μ0i1/2πa). Lorentzi valem
annaabi.ee 
