Õiguse filosoofia loengukonspekt
avastamisel. Tolleaegne ratsionalism oli harjunud kogemusest juba täiesti mööda vaatama,
tegeledes vaid mõistete defineerimise, dedutseerimise ja süstematiseerimisega.
K. käsitles tunnetuse paratamatute elementidena nii meelelist kaemust kui ka mõistust
(aru).
Teadvuse ühtsus ise eeldab korrastatud kogemust, mida ühendavad üldkehtivad ja
paratamatud seadused. Sellega püüab ta vastata induktsioonialasele Hume'i skeptitsismile
(induktsiooniprobleem) ja subjektivismile põhjuslikkuse küsimuses. Lõpuks osutab Kant
juhtumitele, millal mõistuse piiriületavad taotlused tekitavad dogmaatilise metafüüsika.
Kanti filosoofia üks põhitees: fenomenid saavad oma kuju meie tunnetusfakulteetidelt
(tunnetusvõimetelt): asjad näivad ajas ja ruumis ulatuvana ning põhjuslikult seotuna vaid meie
endi tunnetusomaduste tõttu.