docstxt/125520695257646.txt
Valem: =- (/t), kus =magnetvoo muut, t=sellele muudule vastav aja muut. Näide: magnetväljas pöörlevas juhtivast materjalist kontuuris tekib induktsioonvool. Magnetvälja tugevus ei muutu, küll aga muutub magnetvoog läbi kontuuri, mis tekitabki voolu. EI nähtuse avastas Faraday ja tema järgi on nime saanud ka induktsiooni seadus. EI nähtusel on tänapäeval lugematu hulk rakendusi: andmete taasesitamine (kassett, kõvakettas jne.), mikrofon, induktsioonahjud, generaatorid... 4. Induktiivsus: Eneseinduktiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. =-L* I/t (L=induktiivsus, sõltub juhu mõõtmetest ja kujust, t= aja muut, I= voolu muut ja =tekkinud endainduktsiooni elektromotoorjõud). Induktiivsuse ühik on Henri (H). Kui pool on ühendatud vooluringi nt koos elektripirniga, siis, mida suurem on pooli induktiivsus, seda aeglasemalt pirn põlema hakkab, sest poolis tekib induktsioonvool, mis takistab voolu kasvu
mustes. Kui aktiivvõimsuse bilanss on seotud tihedalt süsteemi sagedusega, siis reak- tiivvõimsuse bilanss on seotud põhiliselt pingega. Pinge reguleerimiseks läheb lisaks pinge reguleerimisseadmetele vaja reaktiivvõimsuse reservi, et rahulda- da bilansi võrrandit (3.3) normaalpinge juures. Lisaks aktiivvõimsusele vajavad paljud tarbijad reaktiivvõimsust elektro- magnetvälja tekitamiseks. Suuremad reaktiivvõimsuse tarbijad on asünkroon- mootorid, trafod, muundurid, induktsioonahjud, keevitusagregaadid jm. Reaktiivvõimsuse allikateks elektrisüsteemis on elektrijaamade generaatorid ning mitmesugused reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmed. Isegi elektrisüsteemi normaalse koormuse puhul on võrgus üsna suured reak- tiivvõimsuskaod ja elektrijaamade generaatorid ei suuda alati katta süsteemi kogu reaktiivvõimsuse vajadust. See pole ka majanduslikult otstarbekas, kuna reaktiivvõimsuse edastamine elektrijaamast tarbijaile läbi mitme trans-
annaabi.ee 
