- Parakriinne Rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; Lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, mistõttu ringlusse satub neist väga väike hulk - Autokriinne üks võimalikke mehanisme, mis on aluseks nn. kooperatsiooni efektile varajases arengus. See seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. - Endokriinne teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele - Neurokriinne - närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmoleku, mis liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud?
sekreteerivad neurotransmittereid (atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk-seoselised retseptorid). G- valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca-ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal-retseptor
(atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk- seoselised retseptorid). G-valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca- ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal-