takisti R pingelangu, mis viib DD2 sisendi asendisse 1, väljundi aga asendi 0. Kuna DD1 alumine salvestamine koormuse induktiivsusse kui juhtahela poolt lüliti avatakse muudab induktiivsuse emj oma sisend on nüüd asendis 0, siis ei juhtu lülituse olekuga midagi ka peale sisend impulsi lõppu (Siis kui polaarsust avaneb diood VD ja koormusvool jätkub induktiivusesse salvestunud energia abil. Voolu ülemine sisend läheb asendisse 1). Kondensaator C laadumisvool väheneb eksponent funktsiooni reguleerimine tarbijas millega kaasneb mootori pöörlemiskiiruse muutus, toimub lüliti suletud ja avatud kohaselt, ning koos sellega pingelang takistil R ja ka DD2 sisendpinge selle hetkeni ning saavutatakse oleku ajasuhte muutmisega. Väiksema voolu korral on pausi ja impulsi kestus suurem, ssuurema voolu loogika avanemis pinge
Diood VD on suletud. PLi sulgemisel muudab regulaatori induktiivseusel emj. oma polaarsust. Ta jääb järjsetiku sisendpingega, ning väljundpinge mis antakse mootorile on U välj = U sis + e . Väljundpinge väärtus sõltub PLi avatud ja suletud oleku kestusest, mida pikkemalt on PL avatud, seda rohkem salvestatakse regulaatori induktiivusesse, seda suurem on tema emj. ja seda suurem on väljund. 7.4. Muutuva voolu suuunaga kahe kvatandiline muundur Taolist muundurit kasutatakse ajamite rekuoperatiivsel pidurdamisel kui soovitakse anda pidurdamise energiat tagasi võrku. Lülitus koosneb nagu kahest osast, pinget vähendavast regulaatorist, mis koosneb pooljuhtlülitist PL2
Joonis 5.6.1.1 Pinge regulaatoridel vajadus selle elemendi järele puudub juhul kui koormuseks on alalisvoolumootor sest mootori induktiiv takistus on piisavalt suur kui juht ahela poolt element suletakse siis kulgeb vool toite plussist läbi koormus ahela kusjuures induktiivsuse emj püüab takistada voolu tkekimist ning toimub energia salvestamine koormuse induktiivsusse kui juhtahela poolt lüliti avatakse muudab induktiivsuse emj oma polaarsust avaneb diood VD ja koormusvool jätkub induktiivusesse salvestunud energia abil. Voolu reguleerimine tarbijas millega kaasneb mootori pöörlemiskiiruse muutus, toimub lüliti suletud ja avatud oleku ajasuhte muutmisega. Väiksema voolu korral on pausi ja impulsi kestus suurem, ssuurema voolu korral väiksem kusjuures pingeregulaatorides kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni kus lültiamis sagedus on konstantne.
annaabi.ee 
