Kontrollimiseks tuleb keerata potensiomeetrit aeglaselt ühest äärmisest asendist teise.jälgides samaaegselt otsiloskoobiga pingemuutust.Pingesignaal peab olema puhas(ilma värelemiseta)ja uutuma sujuvalt vastavalt liuguri asendile.Lisaks tuleb kontrollida veel potensiomeetrite äärmiste asendite pinget. NB!Mõnedel potensiomeetritel on reguleeritav ka mõõtekava detaili ja potensiomeetri omavaheline asendi(näiteks gaasiklapi potensiomeetril!) Iduktiivandur Induktiivandureid kasutatakse külgliikumise elektriliseks mõõtmiseks ja selle anduri töö põhineb pooli induktiivsuse muutusel. Induktiivanduri näitena on toodud veoautode raami kõrgusreguleeringu. Wabco ECAS, süsteemi kõrgusandur. Andur ise on kinnitatud raamile ja teljele ning raami vahelise kauguse muutumine liigutab anduris olevat raudsüdamikku. Anduri põhikomponentideks on mähis ja selles liikuv raudsüdamik. Soojusest tingitud
μo – õhu magnetiline läbitavus; SM – magnetjuhtme ristlõige Induktiivandurite kasutamisel võetakse staatilise karakteristiku lineaarne osa tööpiirkonnaks. Joonisel 0.2.8a toodud induktiivanduri tööpiirkond on 0.01 – 5 mm, Tunduvalt suurem on staatilise karakteristiku lineaarne osa induktiivanduritel, mille õhupilu pikkus on muutuv nii nagu joonisel 0.2.8b – neid andureid kasutatakse liikumistel 10 – 15mm. Suurte liikumiste mõõtmiseks kasutatakse liikuva südamikuga induktiivandureid (joonis 0.2.8d). Kui südamik on viidud täielikult pooli sisse, millele on keritud induktiivanduri mähis,siis reaktiivtakistus on maksimaalne, kuid vool I, mis läbib mähist on minimaalne. Südamiku väljaviimisel mähisest hakkab reaktiivtakistus vähenema ja mähist läbiv vool suurenema. Kui südamik on täielikult väljas, siis reaktiivtakistus on null, voolutugevus maksimaalne, määratud mähise takistusega.