K irj utame n= a*b J uhul kui a > n ja b > n s iis a * b > n * n = n mis on vale j äreldus s es t a*b= n. S eega on kas a n või s iis b n . J ärelikult arv n j agub arvuga mis on väiks e m võrdne n . S ee arv on kas algarv või j uhul kui pole s iis s aab s elle arvu es itada eel mis e teoreemi põhj al algarvude korrutis ena. Igal juhul on arvul n ole mas tegur, mis on väiks em võrne n . 6. Matemaatiline indukstioon j a maatriksalgebra MAATRIKSITE PÕHIMÕISTED JA OMADUSED a11 a12 a 1n a 21 a 22 a 2n Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist arvude tabelit A = . Maatriksi a m1 am 2 a mn
K irj utame n= a*b J uhul kui a n ja b n s iis a * b n * n n mis on vale j äreldus s es t a*b= n. S eega on kas a n või s iis b n . J ärelikult arv n j agub arvuga mis on väiks em võrdne n . S ee arv on kas algarv või j uhul kui pole s iis s aab s elle arvu es itada eel mis e teoreemi põhj al algarvude korrutis ena. Igal juhul on arvul n ole mas tegur, mis on väiks em võrne n . 6. Matemaatiline indukstioon ja maatriksalgebra MAATRIKSITE PÕHIMÕISTED JA OMADUSED a11 a12 a 1n a 21 a 22 a 2n Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist arvude tabelit A . Maatriksi a m1 am 2 a mn
voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel (k on võrdetegur). Lorentzi jõud- magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.. . F=q(E=v*B), kus F on osakestele mõjub jõud, E on elektrivälja tugevus, B on magnetiline indukstioon, q on osakeste laeng, v on osakese kiirus. Kui osake liigub magnetväljas (st E=0), siis saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. 8. Kivi muutub veest võttes raskemaks, sest atmosfääri tihedus on väiksem kui vee oma, seega kivile mõjuv üleslükkejõud formula väheneb. 9. Keev vesi auruks teha, on tarvis veel täiendavat soojushulka, st, et aurul on rohkem energiat kui keeval veel