INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
Artikuleeritud kõne.
6. Ajukolju suurus võrreldes näokoljuga.
Ajukolju võimas areng on seotud suuraju poolkerade arenguga. Peaaju maht on (meestel)
keskmiselt 1450 cm³, gorillal on see 510 cm³, simpansil 420 cm³.
Paleontoloogia näitab, et esimesed primaadid ilmusid eluareenile üle 50 miljoni aasta
tagasi.
Esimese tõelise inimlase ahvinimese (Pithecanthropus) jäänused (kolju kaas, reieluu
ja hambad) avastas aastail 1891 1892 hollandi teadlane Euqene Dubois Indoneesisas
Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes
900cm³ koljumahuga. Nimetati ta püstiseks ahvinimeseks.
1929. a. leiti Hiinas Pekingi lähedal kolju, selle omanik ristiti pekingi hiina inimeseks.
Et ta ei erinenud kuigivõrd püstisest ahvinimesest nimetasid antropoloogid teda nüüd
pekingi ahvinimeseks.
Esimene tõeline inimene neandertali inimene. 1856.a. leiti Saksamaal Düsseldorfi
annaabi.ee 
