Maailmakirjanduse lühiülevaade
kokku põimuvad.
Budistlik kirjandus
Valdavalt paalikeelne. Tähtsaim on budistlik kaanon, mis on paali keeles säilinud tervikuna,
sanskriti keeles osaliselt. ,,Tipitaka" (,,Tripitaka") budismi ,,kolm korvi". Koosneb vinayast,
sutrast ning abhidharmast.
Kuulsaim ,,Tripitaka" kommentaator Buddhaghosa elas 5. saj. Paalikeelsest kaanonist sündis
aga filosoofiline tekst ,,Milindapandha" (,,Milinda küsimused"), mille peategelaseks on
indokreeka valitseja Menandros e Milinda. Ta vestleb tekstis budistliku mungaga vanakreeka
ja budistlikust filosoofiast.
Asvaghosa olevat ainus mees sanskritikeelses kirjanduses, kes ei teinud ühtegi
grammatikaviga. Ta kirjutas budistlikke eeposi. Kuulsaim eepos on Buddha elust
,,Buddhacarita". See kirjeldab Buddha elu sünnist surmani, kuid kõik osad pole säilinud.
Mahayana suutrad.
Renessanss
13.16. saj; 14. saj II pool vararenessanss, 15. saj lõpp ning 16. saj algus küpsrenessanss,
16