3. 1979 veebruarist märtsini peetud lühike kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. Mille tulemusi võib siiani vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat. • Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme . Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000 ja haavata sai ligi 300 000 inimest. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. 1972. aasta augustis lahkusid Indohiinast viimased USA regulaarväeosad. Vietnami sõjas osalesid ka mõned eestlased, kes teenisid USA, NSV Liidu või Austraalia koosseisus. Kahepooluseline maailm USA ja NSVL vastasseis Lõhestatud Saksamaa Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949 kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik(Bundesrepublik
aprillil Hitler tegi Berliinis enesetapu. 8. mail Saksamaa kapituleerus – sellega lõppes sõda Euroopas. Pärast, kui sõda oli lõppenud Euroopas, Jaapan oli jäänud ainukeseks vastuseisjaks. Selleks ajaks Jaapanile kuulutati sõjat umbes 60 riiki. Aga vaatamata sellele, jaapanlased ei tahtnud kapituleerida ja avaldasid oma soovi jätkata sõja kuni võidu lõpuni. 1945 juunis jaapanlased kaotasid Indoneesiat ja olid sunnitud lahkuma Indohiinast. 26. juulil USA, Suurbritannia ja Hiina esitasid Jaapanile ultimaatumit, aga Jaapan oli lükanud seda tagasi. 6. augustil esiteks Hiroshima, kolme päeva pärast Nagasaki peale USA heitis tuumapommi, resultaatis mõlemad linnad olid peaaegu kustutatud maapealt. NSVL kuulutas Jaapanile sõda ja võitis Mandžuuria lahingut. 2. septembril Jaapani kapituleeris. Suurim sõda ajaloos oli lõppenud. Joonis 6. Hiroshima peale tuumapommi plahvatust
annaabi.ee 
