Eesti arhitektuuri näited
suurehitus. On teada, et ehitamise kõrgajal oli amteis 108 töölist. Sangaste lossi köeti suurte
kahhelahjudega, peosaalis aga toimis keldris asuva ahjuga õhkküttesüsteem. Veetorustik oli
välja vahetatud juba 19.sajandi keskel vana mõisahoona jaoks. Vett saadi torude kaudu
"Göpelwerki" pumbaga valitsejamaja jures asunud tsisternist. HoOnes oli ka kaks veeklosetti,
mis oli suure edumeelsuse märk. Veeklosett oli leiutatud juba 16.sajandil, kuid massiliselt
hakati seda isegi indlismaal ehitama alles 1880.aastatel.
Krahv bergi sugulased on väitnud, et tegelik projekteerja oli mõisaomanik ise, seda tõestavad
kirjavahetus ja krahvi skitsid. Hippiuse project polevat talle meeldinud, kuna seal olid kõik
ühesugused aknad. Vaatamata sellele, et eriti mõisahoonete puhul oli omaniku soov määrav
nii stiili kui ruumide paigutuse osas, ei tähenda selle paberilepanek siiski veel arhitektioskusi,
olgugi et omanikule endale võib tagantjärele nii tunduda
annaabi.ee 
