PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL
2. Käitumuslik sekkumine
3. Klassiruumi kohandamine
Nad alustavad lapse ainukordse vajaduste kindlaks määramisest. Näiteks, pedagoog teeb
kindlaks kuidas, millal ja miks on laps tähelepanematu, impulsiivne ja hüperaktiivne. Seejärel
pedagoog valib erinevaid õppimismeetodeid, mis on seotud akadeemilise juhendamisega,
käitumuslike sekkumistega ja klassiruumi kohandamisega, mis on vastavad lapse vajaduste
täitmiseks. Lõpptulemusena õpetaja kombineerib neid meetodeid indivuaalsesse õppekavasse
(IÕK) või mõnda teise individuaalsesse plaani ning ühendab antud programmid koos
haridusliku tegevusega, mis on alustalaks antud klassile.
(http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php)
Tuleb silmas pidada, et igasuguse ATHga lapse tulemusliku õppimise üheks tähtsamaks
teguriks on tihe koostöö õpetaja ja vanemate vahel. Vanemate mõistmine ja abivalmidus
õpetajat aidata lapse õpetamisel on loomulik protsess. Vanemate aktiivne kontakteerumine