Artur Alliksaar luulekogu referaat
„Luule“ (1976), „Väike luuleraamat“ (1984), „Päikesepillaja“ (1997) ja „Alliksaar
armastusest“ (2002). Samas on Alliksaarel oluline roll ka luuletõlkijana, tema silmapaistvaim
tõlge on Sergei Jessenini „Loojumatu tund“ (1966). (Kalda, 1991)
4
2. LOOMING
Alliksaar ülistab oma luules kunsti kui suurimat väärtust inimese vaimses eneseteostuses,
pooldab ja kaitseb indiviivide valikuvõimalusi ja vabadusi sotsiaalse süsteemi piirangute eest,
andub lüürika võimaluste piires filosoofilise elumõtte ja tõe otsingutele. Oma lemmikmotiive
arendades seob luuletaja need tihti teravalt sõnastatud kriitiliste repliikidega. Poeedi
luuletamisstiili iseloomustavad rohke siduvus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused,
kujutluste voogamine ja aheldumine mitmesuguste rütmiliste, kõlaliste ja tähenduslike
sarnasuste või kontrastide kaudu