Meditsiiniajaloo konspekt
Pavlovi õpetus kõrgemast närvisüsteemist esitas väljakutse samal ajal mujal maailmas
jõudu koguvale pärilikkusõpetusele, sest nägi indiviidi/isendi arengus valdavat
tähtsust keskkonnal (käitumisest rääkides tingitud reflekside väljakujunemisel). See
oli midagi muud, kui klassikalise geneetika baasil tekkiva bioloogilise
determineerituse kontseptsioon, mis elu jooksul omandatud tunnuseid alatähtsustas.
Niisiis on nõukogude suhtumise, mille kohaselt indiviiid aregus on tähtsal kohal
keskkonna roll (haakudes ka lamarkismiga), juured juba revolutsioonieelses ajas.
Reljeefselt tuleb siinne vastuolu välja kahe 20. sajandi esimese poole autoritaarse
reziimi võrdluses. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa läks mendelistliku geneetika
suunas ületähtsustades hitlerliku rassi-ideoloogia raames bioloogilist determineeritust.
NSV Liidus aga pääses võidule usk, et kõike ja kõiki saab ümber kasvatada...
annaabi.ee 
