Filosoofia materjale
demokraatlik, kuna ta pelgas rahvavõimu ja eitas üldist valimisõigust. Ta arvas, et enam ei
olnud võimalik taastada Kreeka polise kodanikuühtsust, sest ühiskondlik majanduslik
eristumine ja religiooni areng olid loonud teist tüüpi subjektiivsuse, mille vabadus vajas
keerukamat poliitilist ehitust.
Hegeli kui poliitilise mõtleja originaalsus seisnes selles, et ta eraldas sirgjooneliselt privaatse
ja avaliku sfääri teineteisest ning andis valitsusele piiramatud funktsioonid indiviidivabaduse
tagajana. Korporatsioonid saavad vahendajateks tsiviilühiskonna ja riigi vahel,
kollektiivseteks ja kutsealaseteks ühendusteks.
Kui ametivõimud või jõukamad klassid otseselt kergendaksid vaeste elu, siis õõnestaksid nad
töömotivatsiooni; kuid kui nad annaksid neile rohkem tööd, siis nad
hoogustaksidületootmisperioode. Hegel küll tunnistab ühiskondliku sekkumise vajadust, et
tagada iga kodaniku minimaalne heaolu, kuid edasi näib ta langevat lootusetusse. Ainuke