Eesti Kirjanduse Ajalugu II
osatähtsuse assotsiatiivsete seostega vabavärss, mida luuletaja eelistab suurte, üldinimlikult kaalukate, sisevastuoludest
raskete teemade käsitlemisel. Ennastohverdavat kangelasmeelt imetlevaga kõrvuti esineb hilisemas luules traagilisi toone
ja eleegilist paratamatusetunnet. Uue kunstilise süvenemisega kujutab luuletaja oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja
saarte loodust. Kokkuvõtva tähendusega kogus „Tuule valgel“ on tähtsal kohal enesetunnetuslüürika. Juurteni
indiviidiomane, sulab selles orgaaniliselt ühte rahvuslikult ja üldinimlikult tähendusrikas. Elusügisesse astunu kogemuse
mõtestamisse sugenenud tumedaid meeleolusid tasakaalustab stoiline eneseväärikustunne. Kogu nimiluuletus esitab
maksimaalses tihenduses ja keerukuses poetessi vaimse kujunemise loo.
Tema loomingus ilmnevad isikupärasel kujul meie luule ühe liini arengujooned 1940–1970ndatel. Tema vahendusel on
eesti lugejani jõudnud paljud silmapaistvad soome luuletajad.