dokumenteerimine vs kommenteerimine. 4. indiviidi hoiakud ja eelsoodumused, mis võivad muuta/hävitada esitatud sõnumi tähenduse. Nt seoses kampaaniatega. Kaheastmelise voo mudeli edasiarendus: ei saa rääkida arvamuse juhtimisest, vaid arvamuste vahetamisest liidrite ja mitteliidrite vahel. (Burkart, 2002). Inimese käitumist, hoiakuid, tegevust muutvad tegurid (Klapper, 1960): 1. meediaeelistus mõjutab kanalivalikut, mis välistab osa sõnumite jõudmise indiviidini; 2. rühmakuuluvus selgitab indiviidi meediaeelistusi. 3. inimestevahelised arutelud meedia sisu üle vähendavad meedia mõju nende käitumisele või arvamustele; 4. arvamusliidrid kasutavad meediast saadud sõnumeid pigem oma eelhoiakute levitamiseks/tugevdamiseks, mitte objektiivselt meedia sõnumite tutvustamiseks; 5. meedia sisu toodetakse lähtuvalt meedia huvist pakkuda reklaamitellijale suuremat auditooriumi, mitte lähtuvalt püüdlusest uudsete lahenduste poole meedia sisus.
teatud kuritegevuse tasemele. NÄITED: 1) Eesti 1989-1992 2) Eesti eraomand 3) Iraak muudatuste edukuseks on vaja reeglite muutust ja ühiskonnaliikmeteni viimist 4) Kultuurikonflikti näited sobivad ka anoomia allikateks. 5) Lühiajalised muudatused New Orleans (ka kontrolliteooria juurde), natuke ka aprillisündmused (seal oli muud ka, nt massipsühhoosi) mis reeglite indiviidini viimisega raskusi tekkisid? Anoomia ühiskonna reeglite indiviidini viimise mehhanismides. Seal hakati jagama ka toitu ja joogivett jne, aga selle reegleid ei suudetud indiviidini viia, samuti varem kehtestatud reeglite mehhanismid lõigati läbi. 6) Kui ühiskond ühel hetkel keelustab abordi. 4.3. Robert Merton, eesmärkide ja vahendite konflikt kuritegevuse põhjusena. Robert Merton oli samuti sotsioloog
annaabi.ee 
