Majanduspoliitika
laostub paratamatult varem või hiljem.
Eestis – ja postsotsialistlikes riikides üldse – on eetika probleem eriti terav. See areng, mis läänes
toimus 40–50 aasta jooksul, läbiti Eestis sisuliselt 4–5 aastaga. Taandusid kollektiivsed väärtused
ja sihid ning järjest olulisemaks said väärtused, mis on seotud indiviidi valikuvabadusega.
Kollektiivsed sihid on muutunud vähetähtsaks. Elu kulgeb indiviidikeskses maailmas. Selgelt on
ilmnenud elanikkonna kihistumine, millega leppimine võtab aega.
Vahemärkusena võiks öelda, et just kihistumisega leppimine on probleemiks kõigis post-
sotsialistlikes maades. Kui vana ja väljakujunenud klassiühiskonnaga Suurbritannias suhtub
ühiskondlik (avalik) arvamus absoluutselt rahulikult olukorda, et mõned inimesed sõidavad Rolls
Royce’iga ja teised bussiga, siis postsotsialistlikes riikides tekitab suur varanduslik erinevus väga