EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
tähenduskirjelduse andmine on võimalik.
• Klassikaline tähendusdefinitsioon hõlmab genus proximum’i (defineeritava liigikuuluvuse) ja
differentia specifica (eristavad tunnused).
• Probleemiks võib osutuda liigikuuluvuse määratlemine ja varieerumised.
• Probleem on ka siis, kui mõni tuvastatud olulistest tunnustest teatud sõna puhul ei esine.
• Klassikalises sõnaliikide jaotuses jagunevad nt. substantiivid konkreetseteks ja abstraktseteks.
• Konkreetsed: individuatiivid, ainenimetused, kollektiivsõnad.
• Abstraktsed: protsessid, omadused, suhted.
Tähenduskomponendid
Pragmaatiline tähendusmudel
Geoffrey Leech (s. 1936), lähtub kommunikatsiooniprotsessist:
• mõisteline tähendus (nt. naine sisaldab mõistelisi tunnuseid [+inimene] [– meessoost] [+
täiskasvanu]
• sotsiaalne tähendus – avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud
• afektiivne tähendus (hinnangud ja suhtumised denotaadi kohta)