Armastuse determinandid
minevikust ja tulevikuvõimalustest. Inimene on ka teadlik oma eraldatusest ja üksildusest, mis
tekitab ängistust, häbi ja süütunnet. Tänapäeval otsitakse armastust just meeleheitlikult
sellepärast, et mitte tunda teiste ees häbi ja ebamugavust, kui kõigil teistel on niinimetatud
oma armastus olemas. Tahetakse olla sarnane ühiskonnaga, kuuluda sellesse suurde gruppi.
Inimesed elavad illusioonis, et kuuletuvad omaenese mõtetele ja kalduvustele, et nad on
individualistis, et nad on oma arvamuseni mõtlemise teel jõudnud ning et vaid juhtumisi
langevad nende mõtted ühte suure enamiku omadega. Kõigi nõustumine on kui ,,nende"
mõtete õigsuse kinnitus. Ka eraldatuse ängi püütakse ühtviisi kergendada. Alkoholism,
narkomaania, sunnitud seksuaalsus ning enesetapp on kaasaegses ühiskonnas läbikukkumise
sümptomid.
Rutiin on kidlasti süüdi selles, et inimene loodab sellele, et tema eest kõik ära tehakse ja ta ei
annaabi.ee 
