Religioon õhtumaises kultuuris
puudusid vokaalid. Alles 600-100 m.a.j. vokaliseeriti tekstid.
Piibli taustaks on väga spetsiifiline kultuuritüüp. On väga palju uuritud suulise ja kirjakultuuri
erinevusi(nt Levi-Strauss ,,Metsik mõtlemine", Goedy ,,Metsiku mõtlemise kodustamine").
Sellest ajast, kui tekste hakati kirja panema, muutus inimeste mõtelaad väga palju. Kuni
trükikirja leiutamiseni loeti (ka Euroopas) tekste valjusti hääldades, sest sõnadel ei olnud
vahesid. Kui leiutati trükikiri, siis lugemisprotsess individualiseerus. Kõik see on
tänapäevases maailmas kaasa toonud psüühika individualiseerumise. Piibli puhul tuleb meeles
pidada, et algselt oli tegu kogukondlike tekstidega.
Walter Ong on uurinud seda vaheperioodi, mis jääb suulise kultuuri ja kirjakultuuri vahele.
Hirograafiline kultuur käsitsikirjutamise kultuur. Ta on ka loetlenud suulise mõtlemise
üheksa omadust. Suuline mõtlemine ja väljendamine on kõneleja-keskne. Poeetiline
10