elutsevad troopilistes ürgmetsades. Nad väga omapärase välisehituse ning eluviisiga vaegmoondelised putukad. Eluviis Kõige rohkem röövritsikaid elutseb sooja kliimaga piirkondades, eriti troopikas, mis on koduks enamikule teadaolevast 2000 liigist. Nad elavad kuivadel kõrbealadel, mägistel aasadel, Aafrika savannides ning niisketes vihmametsades. Röövritsikalised elavad enamasti üksikult, osade liikide isenditel esinevad individuaalterritooriumid, mida sissetungijate eest kaitstakse. Elupaigaks on enamasti puud, põõsad ja teised taimed, kus nad püsivad enamasti liikumatult paigal ning varitsevad saaki. On siiski ka liike, kes elutsevad maapinnal ning jälitavad saaki. Toitumine ja jahipidamine Röövritsikal on ainult talle omased röövjalad, mis on varustatud teravate ogadega. Reis ja jalasäär käivad kokku, moodustades kääridena toimiva võimsa haardeaparaadi. Saaki varitsev
Sarnaselt teiste suurte kaslastega sööb tiiger harilikult lamamisasendis. Söömise ajal hoiab ta saaki käppadega kinni. Tiiger tavatseb püüda suuri kabjalisi, vajadusel sööb aga ka kalu, konni, kilpkonni, linde ja hiiri ning ei põlga ära isegi puuvilju. 4.PALJUNEMINE Troopikas elavatel tiigritel kindlat innaaega pole. Amuuri tiiger aga paaritub talvel. Emasloom märgistab jooksuajal teatud kohad uriiniga ja kraabib puukoorde märke. Kuna tiigrite individuaalterritooriumid on suured, läheb emasloom tihti endale ise partnerit otsima. Emane on paaritumisvalmis vaid mõne, harilikult 3- 7 päeva jooksul. Selle aja jooksul paarituvad tiigrid mitu korda ja on kogu aeg koos. Hiljem jätab isasloom emase maha ning asub uut partnerit otsima. 95-112 päeva möödudes sünnib varjatud kohas 2-4 pimedat poega. Emasloom imetab neid hoolsalt ega jäta alguses hetkekski omapäi. Tiigrikutsikate silmad avanevad umbes 2 nädala pärast, sel ajal hakkavad neil kasvama ka hambad
annaabi.ee 
