Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
sajandi keskpaigast: Tallinna Meestelaulu Selts, Tallinna
Liedertafel (mehed), Julius Jäkeli segakoor.
Teema 9. Rahvuslikkuse küsimus. Ooper ja rahvuslikkus
Mis teeb ühest 19. sajandi muusikateosest rahvusliku? Mitte niivõrd see, kas ja kuipalju on seal kasutatud
rahvaviise, kuivõrd just see, kuidas tollane publik teda mõistis ja vastu võttis: a) pidi olema vajadus
rahvusliku muusika järele, identiteedi otsimine muusikas; b) andekas, väljapaistev helilooja, kelle
individuaalstiili hakkab publik vastu võtma rahvuslikuna (Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (1821);
Glinka ,,Elu....", Smetana koomiline ooper ,,Müüdud mõrsja" (1866); jt.); c) üldiselt pidi teos saavutama ka
kohe üksmeelse edu.
8
Ooper ja rahvuslikkus. Nagu teame, oli 19. sajandil muusikaelu kandvaks jõuks kodanlus e keskklass ning
et otseselt seda iseloomustavaks institutsiooniks oli avalik kontsert ning muusikazanritest tõusis esikohale
annaabi.ee 
