"individuaalsestena" - 1 õppematerjal

Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses

Kui don Juan kohanes pahega, tehes nii „nagu teised“, siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad teised, isegi kui ta seeläbi täiesti ükski jääb ja endale lõpuks inimesevihkaja kuuluse saab. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Molière oma teostes kasutas tegelaste tüpiseerimine : inimesi ei kujutatud niivõrd individuaalsestena kuivõrd pandi nad kehastama mingit kindlat karakterit ehk iseloomujoont (ideed). “Misantroopi” näitel Alceste on pessimist. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. Õnnetuseks armub ta koketsesse seltskonnadaami Célimène’i, kes esindab just kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Järgnev komöödia on tegelikult traagiline, sest oma naiivsusele vaatamata pole hea Alceste sugugi naeruväärne.