Džässmuusika - Oscar Peterson
traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal.
Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja
ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine,
ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked
(off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide
individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms.
Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste
kvartalites.
Umbes 1917 sai dzässii keskuseks
Chicago, hiljem New York, Kansas City jt.
Dzässi arenguloos võib eristada kolme ajajärku:
traditsionaalne dzäss (primitiivne dzäss, New Orleansi dzäss, diksildändi dzäss)
Umbes kuni 1935. aastani swing.
Alates 1945. aastast kaasaegne dzäss (bebop, cool jazz, hard bop jt.).