EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
mõrdadega. Ka Läänemerel on probleemiks illegaalne kalapüük.
Traalpüügi tugevuseks on väljakujunenud individuaalsete kvootide jaotus (tursk, räim,
kilu), mille abil saab ettevõte püüke paremini ette planeerida. Traalpüügi
arendamiseks on ette nähtud võimalused rahalise abi saamiseks Eesti kalandusfondist
(EKF). Laevade randumisel on väljakujunenud konkreetsed lossimiskohad.
Traalpüügis on väljakujunenud nn ITQ (ettevõtetele eraldatud ülekantav
individuaalkvoot), mis on sektorile nii tugevuseks kui nõrkuseks. Nõrkuseks ITQ
puhul on oht, et osa kvooti jääb realiseerimata, kui üks püügivõimalustest ammendub
(räime ja kilu kvoot). Samas on traalpüügiga tegelevad ettevõtted kasutanud võimalust
kvooti vahetada nii teiste Eesti traalpüügi ettevõtetega kui ka teiste riikide
ettevõtetega, mis osaliselt leevendab probleemi.
Püügikorralduse tõhustamise tulemusena on paranenud järelevalve võimalused.
annaabi.ee 
