Maailmakirjandus
Siiski oli kesksel kohal realistlik
sotsiaalpoliitiline või -psühholoogiline romaan.
Kirjutati lähiminevikust, kuid mitte täit tõde (Paul Kuusbergi "Enn Kalmu kaks mina" ja "Südasuvel", Lilli Prometi
"Meesteta küla", Raimond Kaugveri "Nelikümmend küünalt", sh stalinismi repressioonidest Paul Kuusbergi "Andres
Lapeteuse juhtum", Enn Vetemaa "Pillimees"), vihjati kaasaja puudustele (Villem Gross "Müüa pooleliolev
individuaalelumaja", Heino Kiik "Tondiöömaja" ,1970, kirjeldab kolhoosielu 1940-50. aastatel koomilisest aspektist,
kritiseerib peremehetunde kadumist). Kirjutati ajaloost Jaan Kross, Mats Traat. Tegelikult kritiseeriti kaasaega. Traadi
"Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1973) räägib samuti kolhoosielust. Tegelastel tuli segastel aegadel teha tähtsaid
valikuid. Otsitakse vastust küsimusele, mil määral on inimene poliitiliste jõudude mängukann ning mil määral suudab ta ise
annaabi.ee 
