Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar
Sünade lühenemisel jätavad lapsed harilikult ära
rõhutuid silpe: eesti oma sõnades säilib sõna algus, võõrsõnades võib rõhutu algussilp
ära kaduda(pala pro palavik, raas pro garaaz). Häälikute ärajätmine ehk elisioon on väga
levinud, enim jäetakse ära konsonante(aktor pro traktor). Sageli asendatakse häälikuid,
mis tihti avaldub koos häälikute ärajätmisega(anku pro jänku). Asehäälikuid ehk
substituute jagatakse üldlevinuteks ja indivduaalseteks(laamat pro raamat).
Millised etapid läbib laps sõnatähenduse omandamisel?
·Üldistuse nullaste: sõna tähistab ühte konkreetset eset; ka pärisnimed.
·Esimene üldistusaste: sõna tähistab sarnaste esemete rühma. Baassõnavara
(G.Lakoff).
·Teine üldistusaste: sõna tähistab mitmeid esemete, tegevuste rühmi, millel on ühine
nimetus. Toimub ka rühmade konkretiseerumine ning terviku ja selle osade eristamine.