Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
(preferentsi) vormis, nt. Parem suutäis soolast kui maotäis magedat. Kuid liikumist faktilistelt
olukordadelt tegutsemisele ja hinnangu vahendavat rolli selles võib näidata järgmiste mõttekäikude
kaudu:
Kui olukord kehtib ja on hea, siis tuleb seda säilitada
Kui olukord kehtib ja on halb, siis tuleb see likvideerida
Kui olukord ei kehti, kuid oleks hea, siis tuleb see saavutada
Kui olukord ei kehti, kuid oleks halb, siis tuleb seda vältida
Indikatiivsete vanasõnade lõpuosas (predikaadis, järelduspooles) on tavaliselt midagi selgelt hea või
paha, sagedamini paha kui hea.
Võrdleme: Kordamine on tarkuse ema ja Hooletus on õnnetuse ema. Ema on "algus", "sünnitaja",
"põhjus". Päris ilmselt on tarkuse sünnitaja midagi head, õnnetuse sünnitaja aga halba. Järelikult
kordamine (õppimisel), mis sünnitab tarkust, on ka ise hea, hooletus aga, mis sünnitab õnnetust, on
ka ise halb. Järelikult peitub 1