Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused
2. Kaudne-pidev ensüümi aktiivsuse määramine: Kasutatakse juhul, kui pidevate
jälgimismeetodite abil pole produkti ja substraadi eristamine võimalik. Uuritava
ensüümi (E1) toimel tekkinud produkt P1 muudetakse reaktsioonisegus teise
reaktsiooni ehk indikaatorreaktsiooni abil ühendiks P2, mille hulka/kontsentratsiooni
saab teatud meetodi abil pidevalt mõõta.
Uuritava ensüümi kvantitatiivseks määramiseks ei tohi indikaatorreaktsioon olla
kiirust
limiteerivaks staadiumiks
3. Aktiivsuse määramine proovide võtmisega: Teatud ajavahemike (t1, t2, t3, t4 jne)
järel võetakse reaktsioonisegust proov, milles reaktsioon peatatakse. Kõikides
proovides lahutatakse produkt substraadist ja määratakse nende mõlemavõi ühe
kontsentratsioon.
Produkti kontsentratsioon on määratud iga minuti järel ning kantakse graafikule, kus
x-teljel on aeg ning y-teljel produkt.