"indikaatorreaktsioon" - 1 õppematerjal

Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused

2. Kaudne-pidev ensüümi aktiivsuse määramine: Kasutatakse juhul, kui pidevate jälgimismeetodite abil pole produkti ja substraadi eristamine võimalik. Uuritava ensüümi (E1) toimel tekkinud produkt P1 muudetakse reaktsioonisegus teise reaktsiooni ehk indikaatorreaktsiooni abil ühendiks P2, mille hulka/kontsentratsiooni saab teatud meetodi abil pidevalt mõõta. Uuritava ensüümi kvantitatiivseks määramiseks ei tohi indikaatorreaktsioon olla kiirust limiteerivaks staadiumiks 3. Aktiivsuse määramine proovide võtmisega: Teatud ajavahemike (t1, t2, t3, t4 jne) järel võetakse reaktsioonisegust proov, milles reaktsioon peatatakse. Kõikides proovides lahutatakse produkt substraadist ja määratakse nende mõlemavõi ühe kontsentratsioon.  Produkti kontsentratsioon on määratud iga minuti järel ning kantakse graafikule, kus x-teljel on aeg ning y-teljel produkt.