Eesti rannikumeri
eutrofeerumise allprogrammiga tihedalt seotud, kuna siingi on
oluliseks surveteguriks antropogeenne mõju ning sellest tingitud
troofsuse tõus. Seitsmel seirealal Eesti rannikumeres hinnatakse
põhjataimestiku katvust, põhjataimestiku ja loomastiku biomassi,
liigilist kooseisu ja vertikaalset levikut.
Ohtlike ainete ruumilisajaliste muutuste hindamiseks Eestit
ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM
COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit, kus
indikaatororganismideks on valitud kalad räim ja ahven. Tulemusi
räime kohta kasutatakse eeskätt ohtlike ainete pikaajaliste muutuste
iseloomustamiseks. Ahvena proovid koguti eesmärgiga iseloomustada
ohtlike ainete ruumilist jaotust Eesti rannikumeres.
Mererannikute seire eesmärgiks on looduslike ja antropogeensete
faktorite mõjul intensiivselt toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja
kuhjumine) jälgimine ja arengutendentside selgitamine selleks, et
annaabi.ee 
