Indikaatorliik ei ole Eestis ohustatud liik. Elupaigaspetsialisti ja mitteohustatud indikaatorliigi vahelised erinevused ei ole selgepiirilised. Indikaatorliigi väikesearvulise populatsiooni esinemine üksi ei muuda ala vääriselupaigaks, küll aga näitab metsa kvalifitseerumist vääriselupaigana indikaatorliigi leidumine suurel hulgal ja/või koos teiste indikaatorliikide ja võtmetunnustega. Sellisel juhul peaks esinema ka elupaigaspetsialiste. Indikaatorliike kasutatakse seetõttu, et nad ei ole nii haruldased kui elupaigaspetsialistid ning nende avastamine on lihtsam. Siinkohal tuleks nimetada, et käesoleva kontseptsiooni kohaselt ei ole vääriselupaiga hindamiskriteerium üksnes puistu vanus, küll aga tuleb rõhutada, et metsa terviklikkus, vanus ja ökoloogiline küpsus moodustavad väärtuste hindamise põhialuse. Eesti metsade mitmekesisuse säilitamise
Ökoloogilise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus ökosüsteemi koosseis on stabiliseerunud selliseks, mil liikide konkurents on minimaalne, koosluse ruumiline struktuur maksimaalselt liigestunud ja aastane produktsioon ligikaudne võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Ökoloogiline seisund (ökosüsteemi olukord) peaks aga olema selle tasakaalu väljendus. Ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatakse erinevaid nähtusi ja näitajaid: · elustiku mitmekesisus, indikaatorliike ja kooslusi, troofsuslülide produktsioonitaset, vee õitsemise intensiivsust, biogeenide sisaldust, lahustunud gaaside hulka ja jaotust, veesamba kihistust, sette paksust, sette oksüdatsiooniastet, settimise kiirust, vee värvust, vee läbipaistvust, veekogu kinnikasvamise astet. Ökoloogilise seisundi kujunemisel on oma objektiivsed ja subjektiivsed tingimused. Neist olulisemateks tuleb pidada: · morfomeetria
annaabi.ee 
