Ajaloo mõisted ja isikud
Bütsantsi sõjaväe moodustasid palgaarmee. Sõjaväeringkonnad ehk teemad, kus võim kuulus
sõjaväepealikele ehk strateegidele. Peaosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased.
Enamiku bütsantsi elanikest moodustasid maaharijad, kelle olid kindlad maksud, mis oli
suurem osa riigi tuludest. Võeti palju laene ja mindi rentnikeks või linna elatist otsima. Võis
olla üheks langemise põhjuseks.
Konstantinoopol jäi kaubavahetuslinnaks , kaubandussidemed ulatusid indianini, hiinani ja
soome-ugrilasteni. Tõeline suurlinn...
Kolleegiumid mõeldud käsitöölistele ja kaupmeestele, riigi kontrolli all.
Jeruusalemm, Aleksandri ja Antiookia langesid araablaste võimu alla, siis Bütsantsis tõstis see
kiriklikku ühtsust, nüüd oli Konstantinoopoli patriarh kõrgeima võimuga. Patriarhi valis,
rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid, viimane sõna keisril. Tekkisid ka erinevused ida- ja
annaabi.ee 
