Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesisestel häälikumuutustel, nt
indoeuroopa keeltest ladina ja saksa keel (nt sks Vater, mitm Väter).
Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled – selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika
indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja
lõpusarnaste aineste liitmise teel. Reeglipärane ja rikas vormimoodustus. Sellised on mõned
indiaanikeeled, eskimo ja tšuktši keel.
5. Morfoloogilised sõnaklassid (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad).
Enamik loomulikke keeli organiseerib oma leksikaalseid üksusi suuremate sõnaklasside süsteemiks,
mille liikmed jagavad ühiselt semantiliste, süntaktiliste ja morfoloogiliste omaduste ainulisi
kogumeid. Enamik sõnaliike kohandub mitme semantilise kategooriaga (nn taaskasutatavus), nt
annaabi.ee 
