kohustused, mis Inglismaal. Kolooniates moodustati ka kohalikud omavalitsused ja seadusandlikud kogud, mis soodustasid rahva iseteadvuse tõusu. Tekkis rahulolematus Briti maksu- ja tollipoliitikaga. 1675 toimus Baconi mäss(esimene tõsisem kolooniate vastuhakk kuninga võimule). 1765 mäss tempelmaksuseaduse vastu. Maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele. Indiaanlased 400 erinevat hõimu üle Ameerika. Võtsid euroopa koloniste heatahtlikult vastu. 1618 oli indiaalastele selge, et valged kujutavad ohtu ha üritasid organiseerida nende väljaajamist. Ebavõrdsus: tulirelvad vs vibu, nooled ja tomahookid. Indiaani hõimud said aru omavahelise koostöö hädavajalikkusest ja püüdsid hakata looma ühtset indiaani riiki. Pealik Metakometi juhtimisel alustati sõda, hävitasid üle 10 eurooplaste linna, kuid pealik sai surma ja indiaanlaste vastupanu hääbus. Ameerika rahvuse kujunemine Kolonistid olid inglased, hollandlased, prantslased jne
Territoorium suurenes 3 korda, loodi juurde 23 uut osariiki 1790.a elas seal 3,9 mln ja 1820.a 9,6 mln inimest, 1860.a aga juba 31,4 mln Uus keskus New York Tohutu ekspansioon põhjustas aga sotsiaalseid pingeid, ebavõrdsust ning põliselanikkonna olukorra kiiret halvenemist Valgete hulgaline juurdetulek muutis olukorda, põliselanikkonda hakati allutama valgete tavadele, kommetele ja seadustele Igapäevased olid verised konfliktid indiaanlaste ja kolonistide vahel Moodustati indiaalastele ette nähtud territooriumid reservaadid, sest nad ei suutnud tulirelvadele vastu seista Põhi ja lõuna 19. saj esimesel poolel oli valdavalt põllumajanduslik maa Lõunas aluseks suurmajapidamised istandused, orjade tööga kasvatati peamiselt puuvilla (mille nõudlus oli Euroopas suur) Selline ühe kultuuri ulatuslik kasvatamine muutis maa peagi täiesti kõlbmatuks Põhjas tugines põllumajandus farmidele, kus kasutati eelkõige farmeri enda ja tema