Riigikaitse õpik
linna kaitsjate hulgas. Samasugust taktikat rakendasid venelased Põhjasõ-
jas 1710. aastal Tallinna piiramisel loobiti üle linnamüüri katku surnute
laipu, lootes tekitada linnas katkupuhangut.
Ameerika vallutamise ajal kasutasid esimesed kolonisaatorid efektiivselt
biorelva indiaanlaste vastu. Nii jagas hispaanlasest konkistadoor Pizarro
16. sajandil indiaanlastele rõugetega nakatatud riideid. Samamoodi jaota-
sid britid rõugetega nakatunud tekke 1763. aastal neile vaenulikele indiaa-
ni hõimudele.
Bioloogiline ründeaine tänapäeva mõistes arenes välja 19. sajandil, mil
toimus läbimurre mikrobioloogias, kui pärast saksa professori Kochi töid
oli võimalik eraldada ning kasvatada vajaminevaid patogeene (haigussei-
sundit põhjustavaid mikroobe).
Väidetavate asitõendite alusel kirjutasid Saksamaa vaenlased Esime-
se maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda, et Saksamaal olevat Esime-
se maailmasõja ajal olnud ambitsioonikas biorelvaprogramm. Saksamaa