LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
Tabelist on näha, milliseid puuliigid annavad suurema kasumi hektari kohta ning seda,
millises suunas mõjutab kasumit boniteet. Selgesti on näha, milline on näiteks erinevus Ia
boniteedi ning IV boniteedi kuusiku optimaalses küpsusvanuses. Viimasel on see 30 aastat
suurem. Kõige tasuvamaks osutub kuuse- ja kasepuistute kasvatamine.
Küpsusvanus sisemise rentaablusläve järgi
Metsamajandusliku tegevuse sisemist rentaablusläve on varasemas kirjanduses nimetatud ka
indeksprotsendiks. Indeksprotsent võib tõusta 30-40 a. vanustes puistute juures 15-20
protsendini (Mathiesen, 1997). Saja-aastaste puistute juures ta tavaliselt langeb 3,5-4
protsendile.
Metsaomanik võrdleb igal aastal puistuga seotud kapitalilt saadavat tulu ( I / I n ) puistu
kasvatamise kuludega. I tähistab tulu, I n aga seotud kapitali. Võrreldakse
59
alternatiivkulusid, s.t alternatiivsest investeeringust saamatajäänud tulu
annaabi.ee 
