(http://www.kontakt.ee), Log.ee (http://www.log.ee) ning wwW.ee. 3. Ajalugu Esimene tööriist, mida kasutati internetis otsimiseks, oli Archie. Nimi tähendas "archive" (ingl.k. arhiiv) ilma "v"-ta. Selle lõid 1990. aastal Alan Emtage, Bill Heelan ja J. Peter Deutsch, arvutitehnika õpilased McGill-i ülikoolist Montréalis. Programm laadis alla registri nimekirjad kõikidest failidest, mis asusid avalikes FTP võrgukohtades, luues failinimedega otsitava andmebaasi. Archie ei indekseerinud lehtede sisu, sest andmemahud olid piiratud, samas võis andmeid lihtsalt leida. 1993. aasta juunis lõi Matthew Gray arvatavasti esimese veebiroboti, Perli baasil loodud World Wide Web Wandereri ja kasutas seda Wandexi nimelise indeksi loomiseks. Wandereri eesmärgiks oli mõõta veebi suurust, mida see tegi kuni hiliste 95dateni. Veebi teine otsingumootor ALiweb ilmus 1993a novembris. Üks esimesi ,,täis-teksti" ämbliku baasil toimivaid otsingumootoreid oli WebCrawler (ingl. k
tuumiktegevusega seotud valdkondade arendamiseks (näiteks uudiste otsing) ning 10% muude tegevuste arendamiseks. Lisaks veebilehtede otsingule on Google'i otsing laienenud paljudesse muudesse valdkondadesse. Nii on praegu võimalik otsida ka pildifaile, Useneti uudisgruppe, päevauudiseid, videoid, asukohapõhist infot, asukohta kaardil, internetis müüdavaid kaupu, programmikoodi ja oma arvutis olevaid faile. 2005. aasta juuni seisuga oli Google indekseerinud 8,05 miljardit veebilehte, 1,3 miljardit pilti ja üle miljardi Useneti sõnumi. Suure osa indekseeritavatest andmetest Google ühtlasi puhverdab, tänu millele võivad leheküljed olla vaadeldavad isegi siis, kui nende koduserver on maas. Näiteid tegevustest info organiseerimisel · tekstiotsing ise eeldab andmete indekseerimist; samuti tuleb otsitulemuses andmed järjestada · meilisõnumite puhul (Gmail) võeti kasutusele sõnumite rühmitamine vestlusesse
annaabi.ee 
