Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
6. Küsivad-siduvad e interrogatiivsed-relatiivsed (kes, mis, kumb, missugune, mäherdune,
milline, mitu, mitmes, mitmendik) muudavad väitlause küsivaks või esinevad kõrvallause
sidendina.
7. Määratlevad e determinatiivsed (kõik, kogu, terve, iga, igaüks, kumbki, mõlemad, emb-
kumb, ise, oma). Laiendavad nimi- või asesõna, tõstes esile selle referenti või rõhutades tema
terviklikkust, nt Teda ennast polnud ollagi. Ise ta ütles, et kõik saab korda.
8. Umbmäärased e indefiniitsed (keegi, miski, mingi, ükski, mitu, mõni, mõningane, üks
`keegi, mingi', teine `muu', mingisugune, paljud) viitavad täpsemalt konkretiseerimata
asjale või tunnusele.
10. Määrsõna e adverb - Määrsõna on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse
või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Määrsõnad esinevad lauses adverbiaali e määrusena.
Sisuliselt jagunevad:
1. Kohamäärsõnad (küsimused kuhu? kus? kust
annaabi.ee 
