siis c=1/V ehk V=1/c (3). Asendame võrrandis (1) d ja V siis väljendatakse adsorptsiooni nt 1 g a-ndi kohta ja väljendatakse Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioon-ikeskkonnaks väärtustega võrranditest (2) (3), saame Sd= - RT/C*dc ja =1/S=- mool/g. Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi c/RT * d/dc. Võttes kasutusele abiparameetri Z: =Z/RT, kus Z= pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt:- UDUD -c* d/dc (d/dc on pindaktiivsus)
jõul Sadenemisp tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- voolamispotentsiaal. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse potentsiaaliks- Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja alaneb. 0-olekut nimetatakse iseoeletriliseks olekuks, kus elektrilise kaksikkihi paksus alaneb kuni A-kihi paksuseni difusioonikihi kokkusurumise tõttu. ; lisataval elektrolüüdil ei ole samasuguseid ioone: võib toimida vastasioonide väljavahetamine nt
annaabi.ee 
