Nukumaja analüüs
Peajooned ta töös on rahvuslikkuse ideed, tegelased kelle käitumist juhivad
sõlmituspunktid minevikus, jõuline sümboli kasutus,tõeline proosadialoog ja tahe
olla inimese ning ühiskkona pingeliste suhete teemal diskusiooni tekkitaja.
Ibseni draamakirjanduslik kogutoodang koosneb 25 näidendist ja loomingut võib
jaotada kolme perioodi. Esimeseks on romantilis-rahvuslikud värssnäidendid mis
on mõjutatud Skandinaavia mineviku ainelisest värssdraamast, ehki tegemist on
näidenditega on Inbsen neid mõelnud olema ennekõike lugemiseks. 1870ndatel
hülgas ta värsivormi mis ei sobinud realistliku kunstiillusiooni ja algas uus
realistlike probleemnäidendite periood. Ka „Nukumaja“ pärineb sellest perioodist.
Avalikustatud teosete ühiskondlike probleemide rõhutamine ja vastuolulised
portreed ja suhetevõrgud innustasid toetajaskonna hulka ja šokeerisid
konservatiivset lugejaskonda. Kolmas periood ehk sümbolistlikud