Pärilikud haigused
pärilike haiguste hulgas on hulgaliselt selliseid, mis esinevad kõigis koeratõugudes (näiteks
verehüübimatus või langetõbi).
Aretuse teatud etappidel on lähisugulaste kasutamine vältimatu. See on vajalik soovitud tunnuste
kinnistamiseks. Nii näiteks on üsna tavaline, et väga heade omadustega koera järglasi omavahel
ristatakse, et saada järglasi, kes oma tunnustelt sarnaneksid sellele koerale võimalikult paljudes
omadustes. Kui inbriidingus kasutatakse terveid loomi, ei ole seda aretusmeetodit mingit alust
halvustada. Kasvatajad teevad infot kogudes ja analüüsides palju tööd selleks, et pärilikke
8
haigusi oma liinidest välja sõeluda, samuti on paljudes riikides käivitatud pärilike haiguste
skriininguskeemid ning kehtestatud kohustused uurida aretuskoeri teatud haiguste suhtes.