Aretusõpetuse vastused
suguluses need isendid, kellel on üks või mitu ühist eellast. Põllumajandusloomade juures räägitakse
harilikult sugulusest kitsamas mõttes: sugulasteks loetakse loomi, kellel on ühiseid eellasi kuni
5. põlvkonnani (kaasa arvatud), so. põlvnemistabeli 6. reani. Sugulasloomad on genotüübilt sarnasemad (omavad
rohkem samu alleele) kui antud populatsiooni loomad keskmiselt, sest nende geenid pärinevad ühiselt
eellaselt (ühistelt eellastelt).
20. Sugulus- ja inbreedingukoefitsient
Kahe isendi (X ja Y) geneetilist sugulust on võimalik mõõta suguluskoefitsiendiga (RXY).
Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Suguluskoefitsient
vanema ja järglase vahel on 0,5, vanavanemaga on isendi suguluskoefitsient 0,25 jne. Õdede (vendade) vahel on
see 0,5; poolõdede (-vendade) vahel aga 0,25.
Populatsiooni homosügootsust suurendab inbriiding ehk sisearetus. Kaks indiviidi, kellel on ühised